Tervitused Itaaliast, täpsemalt Montepulciano külje alt, Acquavivast. Tee siia oli pikk ja käänuline, seda sõna otseses mõttes.
Sõitu alustasime me juba reede hommikul, mõned (st. Mina) tulid otse töölt, teised (Erkki ja Helari) pidid niisama usinad ja agarad olema. 11ks olime asjad autosse mahutanud ja teekond võis alata. Marsruut nägi ette sõitu läbi Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Austria, napilt Sloveenia (läks napilt:P) ja lõpp-punkt oli üsna Rooma lähistel Toskaanas 32 tundi hiljem.
Õnneks ei saa ma kirjutada siia midagi põnevamatest hetkedest autos, sest see tähendaks eriti ohtlikke või ekstreemseid olukordi. Siiski oli paar seika, kus süda löögi vahele oleks tahtnud jätta. Üks neist oli Poolas, kus kogemata vastassuunda sõitma sattusime (honest mistake, it happens:P), teine see, kus peaaegu Slovakkiasse oleks sattunud (millest poleks ka samas midagi hullu juhtunud) ja kolmas oli mure autojuhtide unedefitsiidi üle. Kuigi roolis neist keegi magama ei jäänud, olen ma enam, kui kindel, et piir reaalsuse ja unenägudemaa vahel oli õhkõrn. Siiski usaldasin ma neid nii piisavalt 100%, et mina oma ausad 6h uneaega täis sain. Seega tänud Erkki ja Helari! :)
Nüüd siis elukohast. Koht sama, maja erinev ja majarahvas uus. Hetkel elame rõõmsalt keldrikorrusel nagu keldrikakandid, samas ei kurda, meil on eraldi duširuum ja sissekäik. Kööki jagame Helari, tema naise ja nende pisipreiliga. Kui millegi üle vinguda ja viriseda tahaks (sest tegemist on siiski vingumise ja halamise nurgakesega) siis kurdaks hetkel rõskuse ja jaheda ilma üle.
Eile tegime esimese ühistrenni, 2h ja kuuldavasti 55km kanti. Enesetunne oli väga hea ja veereda oli mõnus. Ilm oli küll vilu, aga mitte kõige hullem. Rahavast on seekord päris palju, tänaseks jagatakse sõitjad kahte gruppi – saavutussportlased ja harrastajad. Hmm, kes siis mina olen? No pikalt ma pead ei murdnud, pean ennast ikka vägagi pesuehtsaks harrastajaks, kes midagi üks päev saavutada tahab, seega piirdun siiski harrastajatega. :)
Tänane trenn on hetkeks veel tegemata, sest väljas on vahelduva eduga vihma sadanud, kuid pole hullu, ootame õhtuni. Vast saab õhtuks ilma korda ja välja veerema. Kindel on see, et koerailmaga end külmetada pole mõtet, sest mõte kopsupõletikust võtab igasuguse sportimise isu ära, seega tuleb end hoida!
Kuna täna on alles teine päev siis palju veel teha-näha polegi jõudnud. Eile õhtul käisime kiirkorras ära ka Montepulcianos, taasavastasime vanu läbikäidud kohti ja kohati oli nägu ikka muigel, selline armas äratundmisrõõm, et jälle ma olen siin. Loodan, arvan ja eeldan, et ka selle aasta laagri lõpuks on kilomeetrid koos, motivatsioon laes ja olen rikkam uute toredate sõprade võrra! :)
Seniks aga,
Ciao
Monday, March 28, 2011
Saturday, April 3, 2010
Kogu laagri kokkuvõte
Nüüd siis minupoolne (Kaisa) versioon:
Laager oli tore, sai nalja, sai trenni, sai puhata, sai turisti mängida, üldüldse sai kõike. Peamine on see, et sai mõneks ajaks sombusest Eestist minema ja näha, et inimesed on ikka ilusad ja head. Järgmisel aastal tahaks kahe nädala asemel minna laagrisse juba vähemalt kolmeks või neljaks nädalaks. Saaks natuke rahulikumalt trenni teha ja oleks võibolla ka mõni puhkepäev juures.
Laager kestis siis 17.märts-1.aprill, ehk 16 päeva, sellest 2 päeva kulus läbi Praha minemisele ja tulemisele. Trennipäevi oli 12, puhkepäevi oli 2 (iga nelja trennipäeva järel).
Huvi pärast arvutan välja ka palju oleks nö. päeva keskmine. Tegelikult olid meil kõik päevad erinevad, mõni päev nt 100km, teine päev jällegi 60km, seega päeva keskmine on niisama huvi pärast siia pandud)
Kilomeetreid kokku: 930 (Erkkil 931, ju ta käis kilomeetri jagu kuskil ula peal:P) ( päeva keskmine 77,5)
Tõusumeetreid kokku: 5665 meetrit (päeva kohta keskmiselt 472 meetrit)
Trenniaeg kokku: 41 tundi ja 42 minutit (ehk siis üleüldine päeva keskmine oleks 3,5 tundi)
Kaloreid kulutatud kokku (minul): 26 834 (päevas keskmiselt 2236 kalorit)
Kaloreid kulutatud kokku (Erkkil): 32 000 (päevas keskmiselt 2666 kalorit)
Keskmine pulss kõikide trennide peale minul: 145, maksimum 199 (keskmine jääb taastavasse tsooni, põhivastupidavus hakkaks 148-164)
Keskmine pulss kõikide trennide peale Erkkil: 125, maksimum pulss 171 (keskmine jääb samuti taastavasse)
Spordijooki 12 trenni peale, minul ja Erkkil kokku: 24 liitrit
Taastusjooki: umbes 2 liitrit
Banaane ja batoone: lugematu arv
Pastat lõunasöögiks minul ja Erkkil kokku: umbes 30 taldrikutäit
Veini: mõned liitrid
Õlut: mõned liitrid
Jäätist: palju
Põlenud jalgu, käsi, ninasid: kahe inimese jagu
Häid emotsioone: kuhjaga
Ma arvan, et piisavalt detailne kokkuvõte on nüüd olemas :). Blogi me kinni ei pane aga järjepidevalt sissekandeid ka tegema vist ei hakka (juhul, kui ei ole midagi maailma muutvat ja olulist öelda :P). Sisu jääb endiselt sporditeemaliseks ja tõenäoliselt saab siit lugeda ülevaateid võistluste, trennide ja muu sellega seonduva kohta.
Igaljuhul ma leian, et blogi kirjutada on äärmiselt teraapiline ja kohati täitsa vahva. :)
Laager oli tore, sai nalja, sai trenni, sai puhata, sai turisti mängida, üldüldse sai kõike. Peamine on see, et sai mõneks ajaks sombusest Eestist minema ja näha, et inimesed on ikka ilusad ja head. Järgmisel aastal tahaks kahe nädala asemel minna laagrisse juba vähemalt kolmeks või neljaks nädalaks. Saaks natuke rahulikumalt trenni teha ja oleks võibolla ka mõni puhkepäev juures.
Laager kestis siis 17.märts-1.aprill, ehk 16 päeva, sellest 2 päeva kulus läbi Praha minemisele ja tulemisele. Trennipäevi oli 12, puhkepäevi oli 2 (iga nelja trennipäeva järel).
Huvi pärast arvutan välja ka palju oleks nö. päeva keskmine. Tegelikult olid meil kõik päevad erinevad, mõni päev nt 100km, teine päev jällegi 60km, seega päeva keskmine on niisama huvi pärast siia pandud)
Kilomeetreid kokku: 930 (Erkkil 931, ju ta käis kilomeetri jagu kuskil ula peal:P) ( päeva keskmine 77,5)
Tõusumeetreid kokku: 5665 meetrit (päeva kohta keskmiselt 472 meetrit)
Trenniaeg kokku: 41 tundi ja 42 minutit (ehk siis üleüldine päeva keskmine oleks 3,5 tundi)
Kaloreid kulutatud kokku (minul): 26 834 (päevas keskmiselt 2236 kalorit)
Kaloreid kulutatud kokku (Erkkil): 32 000 (päevas keskmiselt 2666 kalorit)
Keskmine pulss kõikide trennide peale minul: 145, maksimum 199 (keskmine jääb taastavasse tsooni, põhivastupidavus hakkaks 148-164)
Keskmine pulss kõikide trennide peale Erkkil: 125, maksimum pulss 171 (keskmine jääb samuti taastavasse)
Spordijooki 12 trenni peale, minul ja Erkkil kokku: 24 liitrit
Taastusjooki: umbes 2 liitrit
Banaane ja batoone: lugematu arv
Pastat lõunasöögiks minul ja Erkkil kokku: umbes 30 taldrikutäit
Veini: mõned liitrid
Õlut: mõned liitrid
Jäätist: palju
Põlenud jalgu, käsi, ninasid: kahe inimese jagu
Häid emotsioone: kuhjaga
Ma arvan, et piisavalt detailne kokkuvõte on nüüd olemas :). Blogi me kinni ei pane aga järjepidevalt sissekandeid ka tegema vist ei hakka (juhul, kui ei ole midagi maailma muutvat ja olulist öelda :P). Sisu jääb endiselt sporditeemaliseks ja tõenäoliselt saab siit lugeda ülevaateid võistluste, trennide ja muu sellega seonduva kohta.
Igaljuhul ma leian, et blogi kirjutada on äärmiselt teraapiline ja kohati täitsa vahva. :)
Friday, April 2, 2010
Viimane päev pikemalt, tagasilend ja minupoolne kokkuvõte
Enne kui ma ära unustan, mida me viimasel päeval tegime, panen selle siia ka kirja. Seda juba Eestist.
Kolmapäeva hommikul oli otseloomulikult ilus ilm, tuul oli veidi tugev aga päike paistis ja väga külm ka ei olnud. Tegime kiiresti oma söögiringid ära ja läksime trenni. Täna saime kaaslasteks endale Larsi, Jüri ja Jane, kes tahtsid ka oma päeva rahulikult võtta ja olid nõus meiega tiksuma.
Esimesed kilomeetrid juba näitasid, et tunne oli hea ja seega läks kogu siledale maale planeeritud trenn nässu kui Lars hakkas rääkima Valiano võtmisest (See on pisike 10% mägi, mis on veidi üle km pikk). Kaisa oli kohe nõus ja Jane rääkisime ka ära lubadusega teda lükata, kui väga raskeks peaks minema. Lars pani tõusul loomulikult kohe minema, me Jüriga tiksusime vaikselt järgi ja Kaisa tuli koos Janega kohe meie järel ning kellelgi ei olnud raske. Peale Valianot läksime edasi Cortona poole, mis on ka üsna künklik tee ning veidi enne Cortonat tuli meil Kaisaga kuri idee, et võiks seal üleval ka veel 3ndat korda ära käia. Imekombel olid siin ka kõik enamvähem kohe nõus ja läksime vaikselt ka sinna üles, samas järjekorras nagu Valianos.
Cortonas tegime paar pilti, võtsime kohvid ning väikese puhkuse järel sõitsime alla tagasi. Tagasitee läks plaanipäraselt ehk mööda tasast maad, kuigi vastutuul oli üsna korralik ja mingeid kiirusi eriti arendada ei saanud - paar kiirendust siiski tegime.
Kodus oli Virgo juba pasta ja salatiga ootamas, sõime ära ja hakkasime asju pakkima. Siis tuli teade, et rattad tuleb ruttu-ruttu kokku panna, sest auto tuleb neile juba järele ning sai tunni ajaga mõlemad rattad kokku pandud ja kasti koos muu kraamiga ära mahutatud. Kätte peaks need saama juba mõne päeva pärast.
Kui asjad koos, siis tegid Jane ja Kaisa õhtusöögi ning läksime Akvaariumisse sööma ja juttu ajama. Veini maitsti seal ikka päris ohtralt ja kui meie läksime enne 23 magama, siis tugevamad olid kella 2ni seal - kell 3 oli juba äratus, sest buss pidi 3:45 lennujaama poole juba sõitma.
Öösel ärgates tegime kiire öösnäki, viimased asjad kotti, prügi välja ja läksime bussi ootama. Kell sai juba 4 aga bussi veel ikka ei olnud. Bussijuhti ei saadud ka kätte ja seega läks veel 45min närveldamist enne kui buss lõpuks 4:45 saabus ja saime sõitma hakata. Lennujaama jõudsime vähem kui tund aega enne oma lendu, imekombel sai pagas ilusti ära antud ja jõudis ka lennukile ning kõik said turvakontrollist ka õigeaegselt läbi. Edasi oli mõnus lend Prahasse, kus tiksusime 1,5h ning siis kojulend, mis raputas päris ilusti aga sujus muidu hästi. Peab vist rohkem Airbusiga sõitma :-)
Koju jõudes oli muidugi selline tunne, et ei oska kohe midagi teha, tahaks nagu rattaga sõitma minna, aga ei saa ju, kuigi ilm oli ka Eestis ilus.
Kokkuvõtteks oli laager täitsa hea, liiga endale ei teinud ja liigselt ära ei väsitanud. Kilomeetreid sai ka parajalt - 931. Vähem natuke kui planeeritud, aga rohkem poleks olnud mõtet ka punnitama hakata. Eks nüüd peab edasi hakkama kiiremaid sõite tegema ja ootama suve ning võistlusi. Ei tohi laisaks hakata ega ennast jämedaks süüa :-)
Minu poolt kõik.
Kolmapäeva hommikul oli otseloomulikult ilus ilm, tuul oli veidi tugev aga päike paistis ja väga külm ka ei olnud. Tegime kiiresti oma söögiringid ära ja läksime trenni. Täna saime kaaslasteks endale Larsi, Jüri ja Jane, kes tahtsid ka oma päeva rahulikult võtta ja olid nõus meiega tiksuma.
Esimesed kilomeetrid juba näitasid, et tunne oli hea ja seega läks kogu siledale maale planeeritud trenn nässu kui Lars hakkas rääkima Valiano võtmisest (See on pisike 10% mägi, mis on veidi üle km pikk). Kaisa oli kohe nõus ja Jane rääkisime ka ära lubadusega teda lükata, kui väga raskeks peaks minema. Lars pani tõusul loomulikult kohe minema, me Jüriga tiksusime vaikselt järgi ja Kaisa tuli koos Janega kohe meie järel ning kellelgi ei olnud raske. Peale Valianot läksime edasi Cortona poole, mis on ka üsna künklik tee ning veidi enne Cortonat tuli meil Kaisaga kuri idee, et võiks seal üleval ka veel 3ndat korda ära käia. Imekombel olid siin ka kõik enamvähem kohe nõus ja läksime vaikselt ka sinna üles, samas järjekorras nagu Valianos.
Cortonas tegime paar pilti, võtsime kohvid ning väikese puhkuse järel sõitsime alla tagasi. Tagasitee läks plaanipäraselt ehk mööda tasast maad, kuigi vastutuul oli üsna korralik ja mingeid kiirusi eriti arendada ei saanud - paar kiirendust siiski tegime.
Kodus oli Virgo juba pasta ja salatiga ootamas, sõime ära ja hakkasime asju pakkima. Siis tuli teade, et rattad tuleb ruttu-ruttu kokku panna, sest auto tuleb neile juba järele ning sai tunni ajaga mõlemad rattad kokku pandud ja kasti koos muu kraamiga ära mahutatud. Kätte peaks need saama juba mõne päeva pärast.
Kui asjad koos, siis tegid Jane ja Kaisa õhtusöögi ning läksime Akvaariumisse sööma ja juttu ajama. Veini maitsti seal ikka päris ohtralt ja kui meie läksime enne 23 magama, siis tugevamad olid kella 2ni seal - kell 3 oli juba äratus, sest buss pidi 3:45 lennujaama poole juba sõitma.
Öösel ärgates tegime kiire öösnäki, viimased asjad kotti, prügi välja ja läksime bussi ootama. Kell sai juba 4 aga bussi veel ikka ei olnud. Bussijuhti ei saadud ka kätte ja seega läks veel 45min närveldamist enne kui buss lõpuks 4:45 saabus ja saime sõitma hakata. Lennujaama jõudsime vähem kui tund aega enne oma lendu, imekombel sai pagas ilusti ära antud ja jõudis ka lennukile ning kõik said turvakontrollist ka õigeaegselt läbi. Edasi oli mõnus lend Prahasse, kus tiksusime 1,5h ning siis kojulend, mis raputas päris ilusti aga sujus muidu hästi. Peab vist rohkem Airbusiga sõitma :-)
Koju jõudes oli muidugi selline tunne, et ei oska kohe midagi teha, tahaks nagu rattaga sõitma minna, aga ei saa ju, kuigi ilm oli ka Eestis ilus.
Kokkuvõtteks oli laager täitsa hea, liiga endale ei teinud ja liigselt ära ei väsitanud. Kilomeetreid sai ka parajalt - 931. Vähem natuke kui planeeritud, aga rohkem poleks olnud mõtet ka punnitama hakata. Eks nüüd peab edasi hakkama kiiremaid sõite tegema ja ootama suve ning võistlusi. Ei tohi laisaks hakata ega ennast jämedaks süüa :-)
Minu poolt kõik.
Wednesday, March 31, 2010
Viimane päev
Nii, täna tuleb jutt lühike, kuna 4 tunni pärast on juba äratus ning lennujaama sõit.
Tegime viimase trenni ära, 71km rahulikult, käisime Cortonas ning nautisime päikest (ja kõva tuult). Pärast pakkisime kraami ja rattad kokku, sõime, ajasime juttu ja nüüd magama.
Kokkuvõtted jms tulevad kõik homme juba Eestist.
Tegime viimase trenni ära, 71km rahulikult, käisime Cortonas ning nautisime päikest (ja kõva tuult). Pärast pakkisime kraami ja rattad kokku, sõime, ajasime juttu ja nüüd magama.
Kokkuvõtted jms tulevad kõik homme juba Eestist.
Tuesday, March 30, 2010
13. Päev
Tänane päev ka seljataga.
Midagi erilist täna ei toimunud, nagu arvata oli, siis hommik ootas meid üsna tugeva tuulega ja seetõttu ei oodanud me kumbki trenni just väga rõõmsalt. Sõime oma hommikusöögid ära, tegime protseduurid ning veidi peale 10 saime liikuma. Alguses oli juba selge, et 2 pikka päeva on jalgadesse oma jälje jätnud ja teravusest polnud juttugi. Tegime siiski oma 64km ringi ära, alguses oli hea taganttuul ja sai mõnusalt madala pulsiga kerida, 35. km alates pöördus tee jälle mäkke ja tuul vastu, lasime aga tempo alla ja kulgesime kuidagi lõpuni.
Peale trenni venitasime, jõime viimase taastusjoogi ja sõime/puhkasime. Siis oli mul poeskäik, kus ma midagi erilist ei ostnudki ja Kaisa puhkas niisama ning pärast tegime praeliha ja sõime salatit.
Õhtu lõpetas taaskord rattateemaline film. Seekord "The Flying Scotsman", päris tore oli vaadata kuigi arvutikõlaritest ei kuulnud poolt teksti üldse. Peale filmi tuli aga uni kiirelt peale ja nüüd ongi juba aeg magama jääda.
Eks homme peale trenni kirjutame rohkem :-)
Midagi erilist täna ei toimunud, nagu arvata oli, siis hommik ootas meid üsna tugeva tuulega ja seetõttu ei oodanud me kumbki trenni just väga rõõmsalt. Sõime oma hommikusöögid ära, tegime protseduurid ning veidi peale 10 saime liikuma. Alguses oli juba selge, et 2 pikka päeva on jalgadesse oma jälje jätnud ja teravusest polnud juttugi. Tegime siiski oma 64km ringi ära, alguses oli hea taganttuul ja sai mõnusalt madala pulsiga kerida, 35. km alates pöördus tee jälle mäkke ja tuul vastu, lasime aga tempo alla ja kulgesime kuidagi lõpuni.
Peale trenni venitasime, jõime viimase taastusjoogi ja sõime/puhkasime. Siis oli mul poeskäik, kus ma midagi erilist ei ostnudki ja Kaisa puhkas niisama ning pärast tegime praeliha ja sõime salatit.
Õhtu lõpetas taaskord rattateemaline film. Seekord "The Flying Scotsman", päris tore oli vaadata kuigi arvutikõlaritest ei kuulnud poolt teksti üldse. Peale filmi tuli aga uni kiirelt peale ja nüüd ongi juba aeg magama jääda.
Eks homme peale trenni kirjutame rohkem :-)
Monday, March 29, 2010
12. Päev
Uskuge või mitte, meil on alles märts ja mul on totaalne päikesepõletus, käed nagu vähil ja seda liialdusteta aga alustame siis algusest.
Hommik algas uniselt. Iga päevaga muutub ärkamine üha raskemaks, keha on väsinud ja tahaks kauem puhata aga ei, magavad nõrgad, tugevad lähevad trenni :D. Kui varem oli äratus 8.20, siis nüüd on sellest sujuvalt saanud 9. Trenni alustasime varem 10.00, nüüd katsume liikvele saada umbes 10.30. Hommikul tegin ära oma viimase pudru, mis Eestist kaasa olin võtnud, nüüd tuleb leppida hommikusöögi krõbinatega, mis minu arvates ei täida ka kõhtu aga mis seal ikka viriseda.
Peale sööki rutiin sama. Trenni plaanisime teha siis 100km ringis. Ilm oli hommikul väga ilus ja paistis, et nii jääbki. Sõitu läksime lühikeste riietega, esimest korda üleni lühike komplekt, nagu täitsa suvi ikka. Päikesekreem näole aga ometi mitte kätele, eksole. Tegelikult Erkki oli tubli, tema pani, mina unustasin. Loll pea, teeb palju vaeva. Eks ma nüüd siis vaatan rõõmsalt oma punaseid käsi ja mõtlen homme, kas maksab ikka päevituskreemi panna või mitte:P.
Enne sõitu minemist selgus, et uued mehed, kes alles eile laagrisse tulid, tahaksid ka kambaga sõita siis ühildasime trennid ja sõitsime koos, ehk siis 6kesi. Sõitu alustasime laugel maal ning ringi lõpetasime küngastega. Tempo oli alguses päris kõva, oli ikka tegemist, et meestega sama kiirust hoida aga sai hakkama, seda siis laugel maal. Mägede peal nii libedalt ei läinud, seal panid ikka eest ära ja mina siis nagu auruvedur - aeglaselt aga kindlalt, samal ajal puhisedes, tulin mäest üles (nagu mu ema ütleks, naaiiss änd slõõuli:D).
Umbes 70km sõitsime siis nendega koos, seejärel sai nende trenn otsa aga meil oli veel vaja juurde teha. Läksime oma laugele ringile ja kuna oli päris kõva taganttuul siis sai seal head tempot kahekesi Erkkiga arendada. Taganttuulega on minna küll hea aga tagasi tulla - oioi, mitte nii hea. Tagasi tulles oli ikka paras tegu, et kiirust hoida, nagu ikka Erkki ees nagu tank läbi tuule ja mina siis taga pea õlgade vahel tuulevarjus. Trenni tuli siis kokku 109km, kogu sõidu keskmine kiirus 26.2km/h, sõiduaega 4.06, tõusumeetreid 380m, põlenud käsi 2, kergelt punakaid jalgu 2, põlenud ninasid 2.
Peale trenni venitasime ja mõnulesime. Erkki oli usin ja tegi pastat, seejärel sõime õues ja unelesime niisama natuke aega. Hiljem tuli mõte, et käiks veel Montepulcianos ja teeks mõned ostud, sest homme anname rendiauto ära ja siis ei olee enam mingit poodlemist. Montepulcianos tegime pilte ja jalutasime vanalinnas. Väga armas linnake mäe otsas, kõik tänavad on nii järsu kallakuga, et mina sealt rattaga küll üles vist ei sõidaks. Linna keskväljakul on suur kirik, väga vana fassaadiga. Oleme seal enne juba mitu korda käinud ja ma olen mõelnud, et tahaks ikka kirikus sees ka ära käia, et näha milline see vana ja massiivne kirik on ning täna olidki uksed lahti. See oli meil paras üllatus, kui väljast oli kirik tõesti iidne siis sisemus oli märkimisväärselt uuem. Kiriku suurus ja akustika on muidugi midagi sellist, mida mina ei oska sõnades kirjeldada, võimas igaljuhul. Kui keegi ukse kinni pani või rääkis, kajas see veel pikalt kirikus. Altareid oli seal vähemalt 5 või 6. Otseloomulikult panime küünlad, saime patud andeks ja poodlemine võis jätkuda:). Erkki tahtis Eesti mõned veinid kaasa osta ning see eeldas venikeldrites käimist. Üldiselt on siin nii, et kui müüakse veini, siis on seal ka juustud ja see tähendab seda, et ka üsna vänge juustu hais. Minu jaoks on suhteliselt suur piin poes olla ja oodata, kuna Erkki veine valib, sest paistab, et ma olen väga lõhnatundlikuks muutunud. Veinid ostetud, pildid tehtud, sõitsime koju.
Kodus oli Kristen valmis teinud salati ning kõrvale sõime lõunast pastat. Otsustasime, et ei viitsi ühisele filmiõhtule minna vaid vaatame Erkkiga arvutist filmi "Toskaana päikese all". Selle filmi tegevus toimub siit vaid 30 km kaugusel Cortona linnas (eelnevatest postitustes nats kirjas selle kohta, see linn, kuhu peab 6,5km ronima) . Film oli tore, plaanisime homme ratastega seal filmis olevat villat otsima minna aga ei hakka jamama vist, sest seda pidi olema raske leida. Läheme kergema vastupanu teed homme ja sõidame niisama, mööda tuntud teid (loe, pähekulunud teid).
Homseks on plaanis 50-70km. Üle ei plaani pingutada, koormused tõmbame nüüd väikeseks, kuna ei taha Eesti tulla väsinuna. Peaks vist kehale ka natuke kergemaid päevi tegema:). Tuult lubab homme väga vinget, niiet saab raske olema. Õhtust lubab ka vihma, eks ole näha. Nüüd aga unenägude maale!
Hommik algas uniselt. Iga päevaga muutub ärkamine üha raskemaks, keha on väsinud ja tahaks kauem puhata aga ei, magavad nõrgad, tugevad lähevad trenni :D. Kui varem oli äratus 8.20, siis nüüd on sellest sujuvalt saanud 9. Trenni alustasime varem 10.00, nüüd katsume liikvele saada umbes 10.30. Hommikul tegin ära oma viimase pudru, mis Eestist kaasa olin võtnud, nüüd tuleb leppida hommikusöögi krõbinatega, mis minu arvates ei täida ka kõhtu aga mis seal ikka viriseda.
Peale sööki rutiin sama. Trenni plaanisime teha siis 100km ringis. Ilm oli hommikul väga ilus ja paistis, et nii jääbki. Sõitu läksime lühikeste riietega, esimest korda üleni lühike komplekt, nagu täitsa suvi ikka. Päikesekreem näole aga ometi mitte kätele, eksole. Tegelikult Erkki oli tubli, tema pani, mina unustasin. Loll pea, teeb palju vaeva. Eks ma nüüd siis vaatan rõõmsalt oma punaseid käsi ja mõtlen homme, kas maksab ikka päevituskreemi panna või mitte:P.
Enne sõitu minemist selgus, et uued mehed, kes alles eile laagrisse tulid, tahaksid ka kambaga sõita siis ühildasime trennid ja sõitsime koos, ehk siis 6kesi. Sõitu alustasime laugel maal ning ringi lõpetasime küngastega. Tempo oli alguses päris kõva, oli ikka tegemist, et meestega sama kiirust hoida aga sai hakkama, seda siis laugel maal. Mägede peal nii libedalt ei läinud, seal panid ikka eest ära ja mina siis nagu auruvedur - aeglaselt aga kindlalt, samal ajal puhisedes, tulin mäest üles (nagu mu ema ütleks, naaiiss änd slõõuli:D).
Umbes 70km sõitsime siis nendega koos, seejärel sai nende trenn otsa aga meil oli veel vaja juurde teha. Läksime oma laugele ringile ja kuna oli päris kõva taganttuul siis sai seal head tempot kahekesi Erkkiga arendada. Taganttuulega on minna küll hea aga tagasi tulla - oioi, mitte nii hea. Tagasi tulles oli ikka paras tegu, et kiirust hoida, nagu ikka Erkki ees nagu tank läbi tuule ja mina siis taga pea õlgade vahel tuulevarjus. Trenni tuli siis kokku 109km, kogu sõidu keskmine kiirus 26.2km/h, sõiduaega 4.06, tõusumeetreid 380m, põlenud käsi 2, kergelt punakaid jalgu 2, põlenud ninasid 2.
Peale trenni venitasime ja mõnulesime. Erkki oli usin ja tegi pastat, seejärel sõime õues ja unelesime niisama natuke aega. Hiljem tuli mõte, et käiks veel Montepulcianos ja teeks mõned ostud, sest homme anname rendiauto ära ja siis ei olee enam mingit poodlemist. Montepulcianos tegime pilte ja jalutasime vanalinnas. Väga armas linnake mäe otsas, kõik tänavad on nii järsu kallakuga, et mina sealt rattaga küll üles vist ei sõidaks. Linna keskväljakul on suur kirik, väga vana fassaadiga. Oleme seal enne juba mitu korda käinud ja ma olen mõelnud, et tahaks ikka kirikus sees ka ära käia, et näha milline see vana ja massiivne kirik on ning täna olidki uksed lahti. See oli meil paras üllatus, kui väljast oli kirik tõesti iidne siis sisemus oli märkimisväärselt uuem. Kiriku suurus ja akustika on muidugi midagi sellist, mida mina ei oska sõnades kirjeldada, võimas igaljuhul. Kui keegi ukse kinni pani või rääkis, kajas see veel pikalt kirikus. Altareid oli seal vähemalt 5 või 6. Otseloomulikult panime küünlad, saime patud andeks ja poodlemine võis jätkuda:). Erkki tahtis Eesti mõned veinid kaasa osta ning see eeldas venikeldrites käimist. Üldiselt on siin nii, et kui müüakse veini, siis on seal ka juustud ja see tähendab seda, et ka üsna vänge juustu hais. Minu jaoks on suhteliselt suur piin poes olla ja oodata, kuna Erkki veine valib, sest paistab, et ma olen väga lõhnatundlikuks muutunud. Veinid ostetud, pildid tehtud, sõitsime koju.
Kodus oli Kristen valmis teinud salati ning kõrvale sõime lõunast pastat. Otsustasime, et ei viitsi ühisele filmiõhtule minna vaid vaatame Erkkiga arvutist filmi "Toskaana päikese all". Selle filmi tegevus toimub siit vaid 30 km kaugusel Cortona linnas (eelnevatest postitustes nats kirjas selle kohta, see linn, kuhu peab 6,5km ronima) . Film oli tore, plaanisime homme ratastega seal filmis olevat villat otsima minna aga ei hakka jamama vist, sest seda pidi olema raske leida. Läheme kergema vastupanu teed homme ja sõidame niisama, mööda tuntud teid (loe, pähekulunud teid).
Homseks on plaanis 50-70km. Üle ei plaani pingutada, koormused tõmbame nüüd väikeseks, kuna ei taha Eesti tulla väsinuna. Peaks vist kehale ka natuke kergemaid päevi tegema:). Tuult lubab homme väga vinget, niiet saab raske olema. Õhtust lubab ka vihma, eks ole näha. Nüüd aga unenägude maale!
Sunday, March 28, 2010
11. Päev
Niinii, kuna Kaisa jäi jälle magama, siis tänane postitus tuleb minu poolt.
Kõigepealt oli täna öösel selline tore asi nagu kellakeeramine. Sai küll sellega arvestatud ja hommikul kell ka pool tundi hiljem äratama pandud, aga silmad sai uue aja järgi alles peale 9 lahti ja siis oli ka tunne vägagi uimane. Kaisa otsustas nautida koos minuga hommikusöögikrõbinaid (pärast muidugi ütles, et need ei täida kõhtu ega midagi ...), jõime kohvid ka ära ja kui teised olid Amiata poole teele asunud (on selline 1700m mägi, kuhu otsa enamus täna ratastega ronis), siis venitasime ka meie end välja.
Trennist siis lühidalt - plaan oli 100+km künkaid, välja kukkus nii nagu alati. Tegime 108km, sellest üle poole oli künklikul maal aga tuli ka umbes 30-40km tasast. Tunne oli mõlemal enamvähem, Kaisa oli küll rohkem väsinud ja tempot väga kruvima ei hakanud. Aega kulus 4,5 tundi, mille jooksul oli ka üks napikas kus kohalik valge bemm sõitis meist 100ga mööda ja ehmatas päris korralikult. Muidu sai tõusu pea 800m ja ilm oli täitsa enamvähem, pärast ei olnud hullult väsinud ka, kuigi peaks mainima, et peale puhkepäeva on esimene trenn ikka üsna raske ja veniv.
Pärast trenni venitasime õues, kuulasime teiste jutte mägironimisest ning sõime-jõime. Väikese puhkepausi järel läksime Kaisaga Montepulcianosse jalutama. Sõime head jäätist, kolasime pea inimtühjadel tänavatel ja tegime igasugu pilte. Peale romantikaõhtut käisime pizzakohast kambaga läbi, võtsime pitsad ja tegime (jälle) paraja rämpstoiduõhtu - samas pole vahet, tänase trenniga kaotasin mina üle 4000kcal, mida ma vaevalt tagasi kohe sõin :-)
Homme on siis plaan teha jälle üks pikem ots, aga seekord proovime ka mõned kiirendused sisse võtta - sest jõudu tundub juba olevat jalgades, aga nüüd tuleb see kuidagi ka kiiruseks ümber mängida. Seega nihutame oma teisipäevase trenni homseks (100km tasast) ja teeme teisipäeval 70-80km kergemat, kuna siis lubab suht tuulist ilma.
Tagasi Eestisse pole igatahes mingit isu veel tulla.
Kõigepealt oli täna öösel selline tore asi nagu kellakeeramine. Sai küll sellega arvestatud ja hommikul kell ka pool tundi hiljem äratama pandud, aga silmad sai uue aja järgi alles peale 9 lahti ja siis oli ka tunne vägagi uimane. Kaisa otsustas nautida koos minuga hommikusöögikrõbinaid (pärast muidugi ütles, et need ei täida kõhtu ega midagi ...), jõime kohvid ka ära ja kui teised olid Amiata poole teele asunud (on selline 1700m mägi, kuhu otsa enamus täna ratastega ronis), siis venitasime ka meie end välja.
Trennist siis lühidalt - plaan oli 100+km künkaid, välja kukkus nii nagu alati. Tegime 108km, sellest üle poole oli künklikul maal aga tuli ka umbes 30-40km tasast. Tunne oli mõlemal enamvähem, Kaisa oli küll rohkem väsinud ja tempot väga kruvima ei hakanud. Aega kulus 4,5 tundi, mille jooksul oli ka üks napikas kus kohalik valge bemm sõitis meist 100ga mööda ja ehmatas päris korralikult. Muidu sai tõusu pea 800m ja ilm oli täitsa enamvähem, pärast ei olnud hullult väsinud ka, kuigi peaks mainima, et peale puhkepäeva on esimene trenn ikka üsna raske ja veniv.
Pärast trenni venitasime õues, kuulasime teiste jutte mägironimisest ning sõime-jõime. Väikese puhkepausi järel läksime Kaisaga Montepulcianosse jalutama. Sõime head jäätist, kolasime pea inimtühjadel tänavatel ja tegime igasugu pilte. Peale romantikaõhtut käisime pizzakohast kambaga läbi, võtsime pitsad ja tegime (jälle) paraja rämpstoiduõhtu - samas pole vahet, tänase trenniga kaotasin mina üle 4000kcal, mida ma vaevalt tagasi kohe sõin :-)
Homme on siis plaan teha jälle üks pikem ots, aga seekord proovime ka mõned kiirendused sisse võtta - sest jõudu tundub juba olevat jalgades, aga nüüd tuleb see kuidagi ka kiiruseks ümber mängida. Seega nihutame oma teisipäevase trenni homseks (100km tasast) ja teeme teisipäeval 70-80km kergemat, kuna siis lubab suht tuulist ilma.
Tagasi Eestisse pole igatahes mingit isu veel tulla.
Subscribe to:
Comments (Atom)